Juuni 2014 - Stockholmi külastus

Juuni algus. Suvi läheneb. Mina vaatan oma suvekuude ajakava. Kuidagi ei mahu see Rootsi külastus kuhugi ära. Äärmisel juhul nädala pärast, aga see oleks juba nädala pärast. Kellega minna? Kas pileteid üldse on? Kas tõesti viimasest külaskäigust onu juurde on 4 aastat möödas?! Ja siis tuleb ema ja oskab täpselt õigetele "nuppudele vajutada". Ja ongi Rootsi reis broneeritud.

Otsustasin emaga kahekesi minna. Kvaliteetaeg koos. Püüdsin võimaldada talle uusi kogemusi, kuid ta oli päris osav nende leidmisel ilma minutagi...

Igatahes, 6 EUR-se bussi asemel sõitsime Tallinna bussiga, kus olid telekad ees. Bussika wc pealinnas sõi meie eurosente aga sisse ei lasknud...narritas vaid - naljakas kogemus. Siis saime vennaga kokku ja tutvustasime emale SUBWAY'd ning tegime kiire jalutuskäigiu vanalinna. Kui lõpuks kella märkasime, siis andsime taldadele valu ning uhasime kiirelt sadamasse.

Jõudsime isegi ajavaruga kohale. Avastasime, et oleme seekord päris kõrgele kajuti saanud - 9 korrus.  Kuna mina ei ole laevasõitudest kunagi vaimustuses olnud, siis tundsin vaid muret, et seal võib rohkem 'loksuda' kui alumistel korrustel. Õnneks oli nii sinna minnes kui tagasi tulles meri väga tasane. (Viimane kord kui tagasi tulin, oli meil aknaga kajut ja terve öö oli äikesetorm).   Seega sain seda aega seal peal isegi väheke nautida. Eriti seda pikka ja ilusat päikeseloojangut. Tegime emaga üksteisevõidu pilte. Kell oli juba 11 läbi, aga päikest oli ikka veel näha. Ja olgugi, et nädala algus, siis ikkagi oli laeval täisprogramm peal ja rahvast nagu murdu. Suurem enamus sellised karvased ja kettidega onud, kellel autoparklas Harley Davidson ootamas. Oleks tahtnud ühega sõitma minna, aga ema silm valvas minu üle. Igatahes - tegime seal siis ühe väikse shopingu ja söömingu, kuulasime cabares muusikat - millegipärast väga tuim ja oli tunda bändi ebakõla nagu ollakse omavahel tülis. Ja siis tuiasime lihtsalt ringi ning lõpuks jõudsime karaooke ruumi, kus eesti/inlise keelseid laule täiel kõril lauas istudes kaasa laulsime. Ning kuskil kella üheks saime tudule. 

Hommikul tegime kajutis salaja kohvi nii, et meie imemasin väiksese jäljegi kajutisse ja kraanikaussi jättis. Mingeid alarme igatahes tööle ei pannud. Siis sai tehtud kiire pesu ja mindud väikeseid saarekesi imetlema kuni lõpuks Stockholmi jõudsime ja kõigi nende karvastega laevalt maha astusime. Juba sadamaparklas nägime kaugelt onu rääkimas ja nalja viskamas mingi teise meesterahvaga. Kohale jõudes selgus, et onu oli lihtsalt parklas kohanud ühte teist eestlast, kes juba aastaid Rootsis elanud ning nüüd oma sõpra ootab, kes samuti sinna elama asunud. Njah, eestlased põgenevad kodumaalt ilusat elu otsima... Ka minult on need mõtted peast läbi jooksnud-see aasta isegi rohkem kui muidu..

Igatahes otsustasime need tunnikesed mandril veeta  Skanseni's, mis on nagu meie Roccal Mare vabaõhumuuseum, ainult, et üks esimesi üldse ja see on samas omamoodi ka loomaaed. Igatahes tore koht kus lähedastega kvaliteetset aega veeta. Ja kuna oli viimane koolipäev, siis oli see õpilastest pungil ning melu jätkus kõigile. Seal me siis tegime notsudest ja taludest pilte ning lõunatasime. Hiljem viskas onu meid kuhugi linna nurga peale ära, kus me siis ilma linna kaardita (sest loomulikult pidime me selle kajutisse jätma!) pidime tee sadamasse leidma. Ma tundsin end päris kindlalt. Võtsin ühe suure hoone, mis meenutas hoonet, mis võiks sadama läheduses olla, sihiks ja nii me siis selle sooja päikese all tatsusimeggi. Lõpuks jõudsimegi sadamasse, kus tuttava logoga laev ootas. Olime valmis juba sisenema, aga siis avastasime, et uksel oli silt "Riga", ehk siis see ei olnud meie kruiis. Tuiasime veel mingi 15 minutit enne kui ühe maja tagant paistis sama logoga laev, mis osutus meie omaks. Väike seiklus, mis väsitas päris ära. Aga siis saime natukeseks puhkama minna ning hiljem jälle saarekesi nautima, seekord siis päikeseloojangu saatel. Aga see päike oli päris tugev. Mina sain igatahes pluusirandid. Hiljem siis vaatasime natuke jälle laeva peal ringi. Band oli vist ära leppinud. Said laval parema tunnetuse edastada. otsustasime rahvaga liituda ning läksime tantsima. Tantsisime kuni band lõpetas. Siis veel kuulasime 90-date muusikat disko saalis ning nii saigi järjekordne päev õhtusse. 

Hommikul Tallina jõudes saime kallile sõbrale õnne soovitud ning koos pizzat söödud ning siis ootas ema ees esimest kord elekrirongiga koju sõit. See möödus kiirelt ja mugavalt. Ning nii me lühike reisike mööduski. Väga meeldiv vaheldus.