Pinge tõuseb. Esmaspäev ei ole enam kaugel. Ainult Jumal teab, kas teen lõpueksami esimese korraga kohe ära või ei. Tahaks juba välja astuda sellest ruumist ja kopsud õhku täis tõmmata ning täiel kõril õnnest röökida...
Aga praeguse seisuga pole ma jõudnud materjali läbigi lugeda..
Mõtlen praegu: kas see oli hea otsust,et ma täna verd andmas käisin, et kolme shokolaadi saada. Eelmisest korrast on vähem kui kaks kuud möödas. (naisterahvad ei või nii väikeste vahedega käia. Kolm kuud on miinimum. Tädid avastasid seda alles hiljem...) Igatahes see on nüüd tehtud... ja shokolaad on nii hea:)
1 comment:
mmmm shokolaad, tahaks ka:) Respect, et verd annad, nii tubli ja edu eksamiga:)
Post a Comment