Põrkasin suhteliselt kogemata täna tänaval kokku ühe inimesega, kellega ma kohtusin sellel kevadel ühe projekti käigus. Ta oli mulle kirjutanud mingi aeg suvel ( kui laagris olin), et tal oleks mulle üks jutt... kahjuks kaugemale me selle 'jutuga' ei jõudnud. Täna sain siis teada, et ta abiellub homme ja soovis minu abi organiseerimisel. Kui üllatudes küsisin, et miks mina, siis oli vastus "Ühest korrast piisas, et aru saada, et olen hea organisaator ning mind võib usaldada." Ma ei jõudnud seda talle öelda, aga "that made my day". Kahju ainult, et aidata ei saanud... aga see, et suhteliselt võõras inimene minu peale nii mõtles - see oli armas...
No comments:
Post a Comment