Ma pole ammu jõudnud siia oma mõtteid kirja panna. Kuid nüüd kasutan seda väikest hetke selleks ära. Peaksin rääkima kui palju põnevat on vahepeal minu elus toimunud. Tõesti palju! Kuid kahjuks hetkel kumiseb minu sees vaid üks tunne, mille vabanemiseks ma üritan seda endast välja kirjutada: PETTUMUS.
Kui jätta kõrvale see, kui palju ja kui tihti ma endas pettunud olen olnud ning selle tõttu pahas tujus, siis veel enam viib mu tuju alla ning toob nutupisarad kurku pettumine teistes inimestes. Viimasel päeval olen seda teiste pärast nii palju tundnud, et enam ei suuda teeseldagi, et kõik on korras. Ning ometi toredale päeva algusele lisandus järjekordselt üks kogus pettumust kellegis, mis lõi juba minu pettumuste karikale mõrad sisse. Vaatamata ilusale kevadpäikesele tundub kõik mind ümbritsev tuhm ja ebameeldiv...
Miks inimesed nii käituvad? - Sest nad on inimesed. Ometi hoiab see hirm 'seda' tunnet tunda saada ning teistele 'seda' tunnet tekitada mind just kui aheldatult teistest eemal. Selle tunde pärast olengi tihti grupis, kuid samas üksi...
No comments:
Post a Comment