Eile sai T'ga väikese vahe tagant taaskord üks pisike koolituspäev mööda saadetud kella 12'st 21ni. Ja see toimus minu endises gümnaasiumis. Kohtasin seal ka huvijuhti, direktorit, kergejõustikutreenerit, majandusjuhatajat, toitlustaja tädisid ja nad kõik tundsid mu ära. Lahe! Olgugi, et koolis kokku üle 700 inimese. Nad mäletasid mind! Hakkasin mõtlema - ma pole seal 6 aastat käinud. Täitsa uskumatu! Samas ei ole kool kodust kaugemal kui 5 kilomeetrit. Vahepeal on seal nii palju ikka muutunud - ruumikam, kaasaegsem. Kui muidu olen soovist huvijuhina kuskil töötada lahti lasknud, siis seal oleks küll lahe seda ametit pidada :)
Aga koolitus iseenesest läks väga hästi. Meie töötuppa tuli rohkem osalejaid, kui algul arvati. Noored olid avatud ja kaasaminevad. Vaatamata sellele, et olin mõne osaleja unevaruga ühel tasemel (eelnevalt magatud vaid natuke üle tunni), suutsime T'ga (väga asjalik tegelane!) viia kõik eduka lõpuni ning (endalegi uskumatu) tutvustada ka mõnele noorsootöötajale foorumtearti meetodit.
Koju jõudes avastasin naeratuse näol ning nii ma tudule läksingi.
Järgmine kuu on plaanis ennast värskendada samuti koolituste abil.
No comments:
Post a Comment