Minu jõululaupäev

Jõulud on möödas! Pean asualt ütlema, et olen pettunud.... pettunud endas...

Ma usun, et mul oleksid võinud olla palju paremad jõulud, kui ma oleks suutnud oma "mina" ohejeldada. Jõululaupäev, mis on teada tuntud sagimist täis päev, lasin ma kõigil ja kõigel enda tuju nullida samas tegeledes asjadega, mis meile sel päeval omased: piparkookide meisterdamine, kingituste pakkimine, tubade koristus...jne. Paha tujuga on jama see, et see on nakkav. Õnneks suuremaid tüsistusi ei tekkinud :) Õhupoolikuks, kui õde oma kaaslasega külla jõudis ja me ükshaaval saunas käima hakkasime, oli kõik jälle korras. Lihtsalt raiskasin oma poole päeva ära... Enne surnuaeda sõitu lasi arvatavasti üks pikemat kasvu päkapikk uksekella ja kui seda avama mindi oli maha jäetud jõulukaardike minule ja minu vennale ilusate sõnadega ning rafaello kommid :)
Kaheksaks olime kõik toidust loogas laua taga ning mingi aja pärast külastas meid ka jõuluvana, kes kuusealt leitud kingituste eest luuletusi,laule, pillimängu ja kätekõverdusi palus. Edasi jätkus õhtu traditsiooniliselt lauamänge mängides...

Mulle meeldivad jõulud väga. Saan olla oma lähedastega ja tänulik kõige selle üle, millega mind on õnnistatud. See on üks väheseid aegu, kui terve pere istub koos: jutustab, naudib õhtut, mängib lauamänge ning unustab argimured.