Thursday, December 17, 2009

Taas nähti Merlinit Viljandi vahel kimamas. Üritas ta ju seekord oma isiklikku rekordit Männimäelt tulekuga püstitada- mitte tahtlikult, vaid olude sunnil. Buss ootas…

Olen bussis ja kasutan arvuti aku viimaseid minuteid, et kirjutada mis toimub minu elus. Ma küll ei usu, et keegi nii väga sellele mõtles miks Merlin pole ammu endast siin märku andnud, olgugi, et ta suur blogide lugeja-kirjutaja fänn on, aga annan endast siiski märku.

On olnud kiire aeg. Ma julgen väita, et kiirem kui kunagi varem. Arendan ennast, aga sattusin hoogu- sidusin ennast nii paljude asjadega, et kui ausalt üles tunnistada, siis kool on natuke kannatada saanud. Iseenesest olen viimasel ajal tubli õpilane (A’d ja B’d), aga seda tähtsat seminaritööd, mida enamus juba teinud ning mis annab loa lõputöö/eksami kallale minna, seda ma pole veel teinud. Häbi mulle! Aga nagu ma juba siin kirjutasin on mul vabandused olemas. Hetkel on käsil 6 ja pool lavastust, äsja lõppes ka kampaania(,mille idee sai alguse Türgist), mida Tartus läbi viisime ja huvitavaid pakkumisi ja tegemisi leidub ikka veel siin ja seal. Tahaks kõigest osa võtta. Ja tänu selle kogemusejanule olengi õppinud tegema mitut asja korraga. Nagu päriselt. Avastasin ükskord, et suudan vähemalt 5 erinevat tegevust ühel ajal teha. See ei tekita igavust Ühes loengus räägiti, et kõik seda ei suuda. Eriti jäävad selles alla meessoo esindajad. Tõestatud fakt! Iseenesest raske ta ju vahel on, aga korrutan endale, et saan hakkama ja saangi. Nii ma ennast arendangi. Nüüd tuleb veel ära õppida trikk, kus ma suudan end jagada erinevatesse kohtadesse ühel ajal.

Täna tegin midagi, mis mind korraks masendusse ajas. Ostsin endale asju. Täitsa nõme kuidas inimene võib asjadest sõltuda! Ma ei saa aru, kuidas keegi shoppamist teraapiaks saab nimetada, kui see tuju nii nulli ajab. Vabandasin oma käitumist välja: olgu, mul oli vaja uut mantlit, kuna see jope millega käisin lagunes mul seljas juba vanuse pärast päris ära ja rahakott kust raha välja pudeneb aukude tõttu pidi ka oma koha prügikastis leidma… stipendiumi pole veel tulnud ja kaart on peaaegu tühi ning see viiski tuju madalrõhkkonda.

Igatahes…

Täna oli akadeemias selle semestri viimane ametlik tund. Ja ega järgmine semester neid enam tulegi. Ainult kaitsmised ja mingid koosolekud. Neid viimast kahte lauset lugedes tekkis tunne, et mul peaks tekkima mingi teistsugune tunne, kuna võin öelda, et minu tudengielu loengutes on läbi…aga… ehk tuleb see tunne varsti. Usun, et hetkel on raske üldse midagi tajuda, kuna elan draama rütmis: esmaspäeval 3 erinevat proovi, teisipäeval 1, kolmapäeval 2(koos õppejõu vahepealse ülevaatusega), neljapäeval 2, reedel 1. Laupäeval on väike plaan ühe uue pisikese draama “projektiga“ alustada. Järgmine nädal õnneks loodetavasti võib kolmele neist joone alla tõmmata, kuna koolivaheaeg algab…

...vaheaeg =0)

No comments: