Kõrvalepõige...

Istun arvutis ja otsin tegevust, et mitte ometi eksamiks valmistuda, mis on ülehomme. Haridusfilosoofia. Iseenesest huvitav jne, aga mingi naljakas blokk on ees.

Mõtlesin eilsele - naljakale päevale, mis muutus naljakas pärast loenguid, kui unistus Tartu minemisest hakkas juba reaalsemaks muutuma. Ma ei hakka siin kohal meie seiklustest Tuuliga pikemalt kirjutama, aga seda võin öelda, et asjad ei läinud sugugi nii nagu nädal aega plaanitud olid. Ei saanud kohe peale loenguid pedaalile vajutada ning kodu poole tulema hakata. Elu on vahel naljakalt kummaline, aga mina pole puldis =o) Ja see teebki selle huvitavamaks. Vähemalt lauluoskus meil eile paranes =0) Nüüd järele mõeldes, saan aru, miks juhtus nii nagu eile juhtus:) Tänud!

Täna käisime maal. Olin enda peal jube pahane, et fotokat kaasa ei võtnud. Jõgi on nii lahe hetkel, peaaegu väratini tõusnud. Vanaema ütles, et see oli veel kõrgemal eelmine nädal. Loodan lähimal ajal sinna tagasi minna ja fotoka kaasa võtta.

Tegelikult peaks varsti Võru kahe poole liikuma hakkama, sest ees ootab video ja lauamängude õhtu. Kris lubas ka tulla. Võimalik, et Heidigi jõuab sinna. Saab olema järjekordne kvaliteet aeg...